Rahvusvahelise mitmevõistluse võitis Eesti kõigi aegade seitsmenda tulemusega Risto Lillemets

Lasnamäe kergejõustikuhallis peetava rahvusvahelise mitmevõistluse võitis 6089 punktiga Risto Lillemets. Naiste viievõistluse võitis poolatar Adrianna Sulek, kolmanda koha võitis ning Eesti meistriks krooniti Katre Sofia Palm.

Kui eelmisel aastal jäi Lillemetsal 6000 punktist vaid neli silma puudu, siis tänavu aasta Art Arvisto õpilaselt uus isiklik rekord, Eesti kõigi aegade seitsmes tulemus ning selle resultaadiga maailma hooaja edetabeli liidriks!⁣

Mitmevõistluse teise päeva avaalal ehk 60 meetri tõkkejooksus näitas Lillemets aega 8.14, teivashüppes alistus 5.01 ning 1000 meetri jooksus näitas Lillemets aga eriti head minekut, joostes isikliku rekordi 2:42.15 ja võitis võistluse 6089 punktiga. Sellega tõusis ta Eesti kõigi aegade edetabelis Andrei Nazarovi järele seitsmendaks.

Lillemetsa järel sai teise koha 6010 punkti kogunud Valgevene mitmevõistleja Vitali Žuk, kes parandas seitsmevõistluse rekordit üle 200 punkti. Kolmas oli teivashüppes nulli saanud Tim Nowak 5086 silmaga. Eestlastest olid veel Martin Paakspuu (4948) viies, David Jaanson (4733) seitsmes ja Karl-Uljas Mölder (4357) kaheksas. Enne viimast ala teisel kohal olnud ja rekordigraafikut 12 punktiga edestanud Hans-Christian Hausenberg otsustas võistluse pooleli jätta.

Naiste viievõistluse võitis viimase ala eel veel liidrile 59 punktiga kaotanud poolatar Adrianna Sulek, kes kogus lõpuks 4442 punkti. Teise koha sai ukrainlanna Anastassija Mohnjuk 4393 punktiga ja kolmanda koha võitis ning Eesti meistriks krooniti Katre Sofia Palm, kes kogus 3913 punkti.

Esikümnes lõpetasid veel ka viis eestlannat: Laura Lokotar 3819 punktiga neljas, Juliana Demeštšenko 3680 punktiga kuues, Mona Linda Sikkal (3509) seitsmes, üheksas Kristin Lass (3278) ning kümnes oli Kaireen Penek (3243).

Eesti meistrivõistluste arvestuses võitis kuldmedali Risto Lillemets (KJK Saare), kergejõustiklubi Lõunalõvi esindaja Martin Paakspuu oli 4948 punktiga teine ning David Jaanson (SK Leksi 44) 4733 punktiga pronksmedalil.

Naiste viievõistluses tuli Eesti meistriks Audentese spordiklubi esindaja Katre Sofia Palm. Hõbe kuulub Laura Lokotarile (KJK Kose 2000) ning pronksmedali võitis Juliana Demeštšenko (Tallinna SS Kalev).

Rahvusvahelise mitmevõistluse raames selgitati ka Eesti mitmevõistluse meistrid U23 vanuseklassi arvestuses. Noorsooklassi meeste arvestuses tuli meistriks Karl-Uljas Mölder (4357 p), hõbemedal riputati kaela Karl-Oskar Pajusele (4269 p) ja pronks Martin Kivimaale (4173 p). Naiste U23 kulla võidab Katre Sofia Palm (3913 p), teise koha Kristin Lass (3278 p) ja pronksmedalI Leanne Siimumäe (3118 p).

Rahvusvahelise mitmevõistluse TULEMUSED

Rahvusvahelise mitmevõistluse kahe päeva galeriid: 1.Päev / 2.Päev

Esimene võistluspäev JÄRELEVAADATAV
Teine võistluspäev JÄRELEVAADATAV

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee. Rahvusvahelise mitmevõistluse toetaja on Tallinna linn.
Kergejõustikuliidu sisemeistrivõistluste meediapartneriks on Postimees Grupp

Rahvusvahelise mitmevõistlusega samal ajal Tallinnas kavas olnud meeste 60 meetri tõkkejooksus püstitas Karl Erik Nazarov 7.74-ga uue Eesti rekordi. Naiste samal alal jooksid Diana Suumann ja Kreete Verlin uued isiklikud rekordid.

21-aastase Nazarov ületas sellega kahe sajandikuga senise Eesti rekordi, mida jagasid Tarmo Jallai ja Keiso Pedriks. Pedriks oli tänases jooksus 7.77-ga teine, kolmandana ületas finišijoone Martin Täht (8.09)

Meeste tõkkejooksu TULEMUSED

Naiste 60m tõkkejooksus võidutses isikliku rekordi 8.17-ga Diana Suumann. Ksenija Baltale kuuluvast Eesti rekordist jäi tal puudu vaid üks sajandik.

Teisena ületas finišijoone Kreete Verlin, kelle 8.23 tähistas samuti isiklikku tippmarki ja ühtlasi sisekergejõustiku EM-i normatiivi (8.25) ületamist. Anna Maria Milend oli 8.52-ga jooksus kolmas.

Naiste tõkkejooksu TULEMUSED

Tallinnas Lasnamäe Kergejõustikuhallis toimuval Rahvusvahelise mitmevõistluse avapäeva järel on liider valgevenelane Vitali Žuk, kel on koos 3380 punkti. Talle järgnevad eestlased Risto Lillemets 3379 punkti ning Hans Christian Hausenberg 3339 punktiga.

Sakslane Tim Nowak on nelja ala järel neljas (3294 p), leedulane Edgaras Benkusnkas viies (3123 p) ja esikuuiku lõpetab sakslane Marcel Meyer (3059p). Taavi Tšernjavski oli sunnitud kuulitõuke järel võistluse katkestama. Alates kaugushüppest kimbutas teda parema jala kannakõõluse valu.

Eesti meistrivõistluste U23 vanuseklassi arvestuses juhib avapäeva Karl Oskar Pajus (2666 p). Talle järgnevad Karl Uljas Mölder (2453 p) ja Martin Kivimaa (2222 p).

Kogu avapäeva TULEMUSED

Avapäeva PILDIGALERII

Esimene võistluspäev JÄRELEVAADATAV

60 meetri jooksu võitis Hans-Christian Hausenberg, kes kordas isiklikku rekordit 6.82. Teisena ületas finišijoone isikliku rekordi püstitanud Risto Lillemets. Kolmandaks tuli valgevenelane Vitali Žhuk ajaga 7.04.

Kaugushüppes teenis teise alavõidu järjest Hausenberg, saades kirja 7.62. Teine oli uue isikliku rekordi 7.28-ga Risto Lillemets ning 7.24-ga oli kolmas sakslane Tim Nowak.

Kuulitõukes ei leidunud vastast valgevenelasele Vitali Žukile, kes 7.26 kilogrammist kuulimuna tõukas parimal katsel 16.51. Teine oli Taavi Tšernjasvski, kes parandas igal katsel enda tulemust ning viimases voorus põrutas kuulimuna 14.95 meetri peale! Sakslane Tim Nowak võttis kuulitõukes 14.58-ga kolmanda koha.

Avapäeva viimase ala kõrgushüppe võitis Risto Lillemets tulemusega 2.07. Sakslane Tim Nowak oli 2.04-ga teine ja Vitali Žuk kolmas 2.01ga.

Punktiseis avapäeva järel: 1. Žuk 3380 (punkti) (isikliku rekordiga graafikuga +186), 2. Lillemets 3379 (+21), 3. Hausenberg 3339 (+14), 4. Nowak 3294, 5. Benkunskas 3123, 6. Meyer 3059,

Homme tehakse algust ka naiste viievõistlusega, tugevamate isiklike rekorditega on võistlema asumas ukrainlanna Anastasiya Mokhnyuk (4745 p) ja Poola esindaja Adrianna Sulek (4385 p).

Võistluspäev algab homme kell 12.00 ning on otsepildis nähtav sport.postimees.ee ja Kergejõustiku Facebooki lehe vahendusel.

LISAALADE TULEMUSED:

Naiste 60 m: 1. Kreete Verlin (7.41), 2. Õilme Võro (7.44), 3. Karoli Käärt (7.51)

Meeste 60 m: 1. Henri Sai (6.78), 2. Tanel Visnap (6.88), 3. Ken-Mark-Minkovski (6.93)

Naiste kaugushüpe: 1. Merilyn Uudmäe (6.15), 2. Tähti Alver (6.02), 3. Darja O’Konnel-Bronin (5.63)

Meeste kaugushüpe: 1. Henrik Kutberg (7.42), 2. Ken-Mark Minkovski (6.86)

Naiste 800 m: 1. Kelly Nevolihhin (2:12.91), 2. Helin Meier (2:13.16), 3. Katrin Zaitseva (2:13.44)

Meeste 800 m: 1. Deniss Šalkauskas (1:53.81), 2. Rasmus Kisel (1:54.31), 3. Karel-Sander Kljuzin (1:55.36)

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee. Rahvusvahelise mitmevõistluse toetaja on Tallinna linn.
Kergejõustikuliidu sisemeistrivõistluste meediapartneriks on Postimees Grupp

Tulemused / Results

Eesti meistrivõistluste arvestus

Teise päeva tulemused

Esimese päeva tulemused

7. veebruaril toimuvad Pärnus Eesti talvised karikavõistlused vasaraheites, kus karikad antakse välja vastavalt Eesti karikavõistluste juhendile kahes vanuseklassis: täiskasvanutes ja U18 vanuseklassis. 

Osaleb 25 sportlast 5 klubist.

Võistlejate nimekirjadega saab tutvuda SIIN

Vaata ajakava!

Võistlused toimuvad Niidupargi staadionil.

Lisainfo:
Silvi Kask
Tel: 517 8327
E-post silvi@ekjl.ee

VÕISTLUSED 2021 VEEBRUAR

• Eesti talvised U23 ja täiskasvanute mitmevõistluse meistrivõistlused 6.-7. veebruaril
• Eesti talvised U23 meistrivõistlused 13.-14. veebruaril
• Eesti talvised meistrivõistlused 20.-21. veebruaril
• U14, U16, U18 ja U20 talvised meistrivõistlused ja noorte talvised mitmevõistluse meistrivõistlused – Edasi lükatud!
  Võistlused korraldatakse võimalusel märtsikuus, ainult juhul, kui neid on võimalik läbi viia osavõtupiiranguteta.

Eesti talvised U23 ja täiskasvanute meistrivõistlustele pääsevad võistlema sportlased, kes on 2019-2021 aasta isiklike rekordite või hooaja tippmargiga võistlustele registreerunud sportlaste seas 8 parema hulgas.

NB! Eesti talviste U23 meistrivõistluste registreerimise tähtaeg on 9. veebruar kell 23.59 (OpenTrack ). 11. veebruaril avaldab Eesti kergejõustikuliit stardinimekirjad, kes pääsevad võistlema.

Eesti talviseid karikavõistlusi veebruaris ei toimu. Juhul, kui Eesti noorte talviseid meistrivõistlusi ei õnnestu korraldada, täiendab Eesti kergejõustikuliit võistluskalendrit vanuserühmade, karikavõistluste ning koondise U18 ja U20 katsevõistlustega.

Juhul, kui kõigi vanuserühmade talviseid meistrivõistlusi läbi viia ei õnnestu, siis ka juba toimunud vanuserühmade meistrivõistluste eest klubidele noortespordi toetuspunkte ei arvestata ja kogu noortespordi jaotusfond jaotatakse suviste meistrivõistluste tulemuste põhjal.

COVID-19 käitumisjuhend spordivõistluste ja treeningute korraldamiseks

6.-7. veebruaril Tallinnas Lasnamäe Kergejõustikuhallis toimuval Rahvusvahelisel mitmevõistlusel osalevad seitsme riigi sportlased. Lisaks Eesti mitmevõistlejatele asuvad võistlustulle Ukraina, Saksamaa, Valgevene, Poola, Leedu, ja Läti mitmevõistlejad.

Eesti esinumbrid on kaheteistkümnendat korda toimuval rahvusvahelisel mitmevõistlusel Art Arvisto õpilased Risto Lillemets (KJK Saare, 5996 p) ja Taavi Tšernjavski (SK Elite Sport, 5910 p). Esikoha nimel tuleb konkurentsi pakkuma veel Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev, 5804 p).

Pühapäeval võistlustulle asuvatest eestlannadest on peale Mari Klaubi loobumist peamisteks medalinõudlejateks Pippi Lotta Enok (KJK Visa, 3879 p) ja Katre Sofia Palm (Audentese SK, 3891 p).

Nimekamatest välisvõistlejatest on stardis sakslane Tim Nowak (5906 p) ja valgevenelane Vitali Zhuk (5705 p). Naiste viievõistluses on tugevamate isiklike rekorditega võistlema asumas ukrainlanna Anastasiya Mokhnyuk (4745 p) ja Poola esindaja Adrianna Sulek (4385 p).

Võistlusele registreeritud sportlaste nimekiri on üleval SIIN

Detailse ajakava koos lisaaladega saab tutvuda SIIN

Võistluste algus on Lasnamäe kergejõustikuhallis laupäeval kell 14.00 ja pühapäeval kell 12.00.

NB! Koroonaviirusest tingituna toimuvad võistlused sel aastal ilma pealtvaatajateta. Mõlemad võistluspäevad on nähtavad Kergejõustiku Facebooki kui ka sport.postimees.ee lehe vahendusel.

Võistluste info: www.ekjl.ee/rmv

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee. Rahvusvahelise mitmevõistluse toetaja on Tallinna linn.

Mitmevõistleja Maicel Uibo teatas, et ei võistle vigastuse tõttu sel nädalavahetusel toimuval rahvusvahelisel mitmevõistlusel.

Kolmapäeval Lasnamäe kergejõustikuhallis võistluseelset treeningut tehes vigastas Uibo vasaku jala tagareit.

Doktor Madis Rahuga konsulteerinud mitmevõistleja märkis, et praeguses tervislikus seisundis võistlemine suurendaks ohtu reit tõsisemalt uuesti vigastada. Uibo lisas, et doktor Rahuga tehti uuringud ning pandi paika esialgne raviplaan.

Tartu Ülikooli spordihoones 2. veebruaril peetud 9. Martin Kutmani mälestusvõistluste säravaimad tulemused tehti naiste sprindis ja kõrgushüppes.

Koroonaviiruse leviku tõttu ilma publikuta ja ainult Eesti kergejõustiklaste osavõtul peetud 9. Martin Kutmani mälestusvõistlustel võisteldi kokku seitsmel alal. Igal alal oli stardis kuni kuus Eesti kergejõustiklast.

Võistlusõhtu põnevaima vaatemängu pakkus naiste kõrgushüpe, milles nii Lilian Turban (SK Elite Sport) kui Elisabeth Pihela (Audentese SK) püstitasid 1.86m ületamisega isikliku tippmargi. Pihela sai selle tulemusega enda nimele ka Eesti alla 18aastaste tippmargi. Kõrgushüppe kolmas oli Marite Ennuste (TÜASK)  1.71 meetriga.

Naiste 60m jooksus tegi sisehooaja avastardi Õilme Võro (KJK Lõunalõvi) ja võitis jooksu 7.36 sekundiga. Teiseks jooksis end Karoli Käärt (TÜASK) 7.48 sekundiga ning kolmandaks tuli Kristi Saua (KJK Lõunalõvi) 7.56 sekundiga.

Naiste 60m tõkkejooksu võitis Diana Suumann (TÜASK) 8.26 sekundiga alistades nelja sajandikuga Kreete Verlini (SK Fortis). Naiste 400m jooksus sai 54.58 sekundiga ülekaaluka võidu Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev). Naiste teivashüppe võitis Marleen Mülla (KJK Vike)ületades 3.91 meetrit. Naiste kaugushüppes võidutses Tähti Alver (Nõmme KJK) 6.25-ga meetriga ning kolmikhüppe võidu viis koju Merilyn Uudmäe (Audentese SK) 12.94 meetriga ning oli sellega vaid kolm sentimeetrit parem oma klubikaaslasest Darja O’Konnel Broninist (Audentese SK).

Meeste võistlusõhtu täht oli Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev), kes võttis võidu nii 60m jooksus ajaga 7,98 sekundit kui ka kaugushüppes tulemusega 7.67. Kaugushüppes jäi temast ainult kolme sentimeetri kaugusele Jaak Joonas Uudmäe (Audentese SK). Meeste kõrgushüppes ületasid nii Karl Lumi kui Kristjan Tafenau (KJS Sakala) 2,07 meetrit. 60 meetri jooksu võitis Tanel Visnap (SK Maret-Sport) ajaga 6.87 sekundit ja 400 meetri jooksus võidutses Lukas Lessel (SK Elite Sport) joostes ainsana alla 50 sekundi ning sai ajaks 49.59.

9. Martin Kutmani mälestusvõistluse peakorraldaja Liis Roose sõnul läksid võistlused hoolimata keerulisest ajast korda. „Sportlasena tean, kui oluline on võistlusteks vajaliku atmosfääri loomine. Ma usun, et saime sellega sel keerulisel ajal hakkama ja see on hea stardiplatvorm, et tulevikus Martin Kutmani mälestusvõistused uuele tasemele viia,“ sõnas Roose.

Tartu Ülikooli Akadeemilise spordiklubi juhatuse esimehe Gert Prantsi hinnangul andis võistlus sportlastele indu juurde. „Loodan, et võistlus andis sportlastele seda mida vaja, et treenimisse indu juurde saada. Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi panustab jätkuvalt igas vanuses kergejõustiklaste arengusse ja soovime, et tulevikus näeme veel rohkem tartlasi Kutmani mälestusvõistlusel häid tulemusi tegemas,” ütles Prants.

Võistlusõhtu pildigalerii Facebookis

Lisainfo:
Liis Roose
+372 5692 9893
liisroose@hotmail.com

Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi korraldab konkursi, et valida välja kuni kümme sportlast, kes saavad vastuvõtueeskirjas sätestatud korras eritingimusel asuda õppima Tartu Ülikooli kõrghariduse esimese või teise astme teatud õppekavade alusel. Konkursil võivad osaleda Eesti ja välisriikide tegevsportlased, kelle sporditulemused on rahvusvahelisel tasemel või kellel on väljavaade selle tasemeni jõuda.

Eritingimustel kandideerimiseks saab dokumente esitada perioodil 22.veebruar –  14. märts 2021 digitaalselt allkirjastatult aadressile sport@ut.ee või postiga aadressile Ujula 4, Tartu, 51008. Posti teel peavad dokumendid laekuma hiljemalt 14. märtsil.

Sportlaste eritingimuste täitnud vastuvõetu on õppeaasta jooksul vabastatud õppekulude hüvitamisest nii täis- kui osakoormusega õppides. Tasuta õppekoha säilitamiseks kehtivad õppekorralduseeskirja nõuded ning õppekava tuleb täita vähemalt osakoormuse mahus (minimaalselt 30 ainepunkti õppeaastas). 

Kandideerimiseks tuleb esitada järgmised dokumendid:

• avaldus koos motivatsioonikirjaga (avalduse vorm);
• spordialaliidu kinnitus sportlike tulemuste kohta;
• eelmise õppeastme lõpetamise dokumendid või juhul, kui kandidaat lõpetab eelmise õppeastme õpingud konkursiaasta suvel, siis õppetulemuste väljavõte (lihtkoopiad või skaneeringud dokumentidest);
• isikut tõendava dokumendi koopia;
• eesti keele oskust tõendav dokument, kui eelnev haridus on omandatud teises keeles ja kandideeritakse eestikeelsele õppekavale
• inglise keele B2-taseme oskust tõendav dokument ingliskeelsele õppekavale kandideerimiseks

Kandidaat võib lisaks esitada Eesti Olümpiakomitee või spordialaliidu soovituskirja.

Kogu info eritingimustel kandideerimise kohta on leitav TÜ ASK kodulehelt https://sport.ut.ee/sportlase-eritingimustel-tartu-ulikooli-vastuvott/

Konkursi tulemustest teavitatakse kandidaate e-posti teel hiljemalt 31. märtsil 2021.

Lisainfo:
Kadri Vernik
Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
spordijuht
tel: 737 6858, 569 234 26
e-post: kadri.vernik@ut.ee

Eesti Kergejõustikuliit kuulutab välja konkursi medali kujundamiseks U20 Euroopa meistrivõistlustele kergejõustikus.

26. Euroopa juunioride (U20) meistrivõistlused kergejõustikus (European Athletics U20 Championships) toimuvad 15.-18. juulini 2021. aastal Tallinnas Kadrioru staadionil. Võistluste ettevalmistuste raames kuulutab Eesti Kergejõustikuliit välja konkursi medali kujundamiseks.

Konkursile on oodatud osalema kõik, kellel on soov luua midagi, mis esindab Eestit ning mis jääks meenutama võitjatele nende suurt saavutust oma sportlasteel. 

Medali kavandite esitamise tähtaeg on 31.märts 2021.a (k.a).

Tingimused:

Korraldajad ei sea piiranguid medali suuruse ega kuju osas, ent eelistatud on mõistlikkuse piiridesse jäävad lahendused. Palume arvestada, et tootmisele kuulub täiskomplekt medaleid, kuld-, hõbe- ja pronksmedal, mis peavad moodustama ühtse terviku. Kokku valmistame 44 komplekti medaleid.

Lubatud on esitada ka eritasapinnalisi kujundusi (2D ja 3D). Tehnilised võimalused lubavad valmistada teistsuguse tausta (muster, krobelisus jne) ja poleerida läikima kõrgemat kihti (tähed, logo, medali ääred jne). Medali pind ei tohi olla kumer, vältimaks värvi laiali valgumist.

Kujundus peab olema teostatav erinevatel materjalidel – metallil, puidul, klaasil. Lõpliku otsuse kasutatava materjali kohta langetavad korraldajad pärast konkursi lõppu koos konkursi võitjaga.

Kujunduses ette nähtud värvi või emaili peab olema võimalik peale kanda metallile. Metallile kandes peab iga värv olema ümbritsetud eraldi kõrgemate äärtega.

Kohustuslikud elemendid medalil: esiküljel peab olema võistluse ametlik logo (Lisa 1);  tagaküljel Euroopa Kergejõustikuliidu logo (Lisa 1) ning piisavalt ruumi, et graveerida  võistlusala ja sugu (nt 100m Men või 3000m Steeplechase Women). 

Kujundus peab ette nägema kaelapaela kinnituse koha. Kaelapaela kinnituseks on lubatud pakkuda erilahendusi. Kaelapaelal on etteantud kindel kujundus (Lisa 1). 

Konkursile esitatud tööd on Eesti Kergejõustikuliidu omand, mida võib muuta koostöös kavandi autoritega vastavalt medali valmistamise tehnoloogiatele ja eripäradele.

Konkursil osalemiseks:

Tuleb saata kavand ja idee kirjeldus hiljemalt 31. märtsiks:

• Aadressile Eesti Kergejõustikuliit, Maakri 23, Tallinn, 10150 (märksõna „Medali kujundamise konkurss“) või
• E-posti aadressile anu@ekjl.ee (kirja pealkiri „Medali kujundamise konkurss“). NB! e-kirja teel on aktsepteeritavad .PDF ja .JPG formaadis tööd

Kõigile kavanditele peab olema lisatud autori nimi, õppeasutus (kui on tegemist tudengiga), telefoninumber ja e-posti aadress.

Konkursi tulemused tehakse teatavaks hiljemalt 16. aprillil 2021. aastal. Võitja osas langetab valiku korralduskomitee.

Võitjale on määratud preemia 1000€ (brutotasu).

Konkursi üldtingimustele on lisatud Lisa 1, millest leiab kohustuslike elementide kujundused ja täiendavat informatsiooni nii võistluste kui ka varasemate Eestis korraldatud Euroopa Kergejõustikuliidu võistluste medalite kohta.

Lisainfo:
Anu Kaljurand
turundus
anu@ekjl.ee
tel 5013684

Taavi Esperk
Võistluste peakorraldaja
taavi@ekjl.ee

Euroopa kergejõustikuliit teatas, et 13. – 14. märtsil Portugalis Leirias toimuma pidanud Euroopa talvised heitealade karikavõistlused lükatakse teistkordselt koroonaviiruse tõttu edasi.

Euroopa kergejõustikuliit hindab 2021.aasta Euroopa talviste heitealade karikavõistluste asenduskuupäevi ja jätkab käimasoleva olukorra tähelepanelikku jälgimist, et õigel ajal jagada selles küsimuses lõplikku seisukohta.

“Hetkel on kõigi sportlaste, kohtunike ja pealtvaatajate tervis ning heaolu prioriteet number üks.”

kinnitas Euroopa Kergejõustikuliidu tegevjuht Christian Milz

Teisipäeval, 2. veebruaril Tartu Ülikooli spordihoones toimuv 9. Martin Kutmani mälestusvõistlus pakub põnevaid duelle Eesti parimate kergejõustiklaste vahel. Publikuta võistlusest teeb ülekande Postimees.

Võisteldakse kokku seitsmel alal ning igal alal on stardinimekiri piiratud kuue osalejaga. Mehed ja naised võtavad mõõtu 60m jooksus, 60m tõkkejooksus, 400m jooksus, kõrgushüppes ja kaugushüppes. Ainult naistele peetakse teivashüppe ja kolmikhüppe võistlus.
Võrdväärsed konkurendid Diana Suumann (TÜASK) ja Kreete Verlin (SK Fortis) stardivad 60m tõkkejooksu favoriitidena, kus viimane püüab Euroopa sisemeistrivõistluste normatiivi 8.25 sekundit. Neile pakub konkurentsi eelmisel hooajal mitmeid noorterekordeid purustanud Anna-Maria Millend (Audentese SK). 

Meeste 60m tõkkejooksus on äsja Eesti rekordit korranud Keiso Pedriksi ja noorterekordi jooksnud Karl Erik Nazarovi puudumisel favoriidid Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev) ja Jakob Ristimets (TÜASK).

Kindlasti tasub silma peal hoida naiste 60m jooksul, kus oma hooaja avastardi teeb praegu Eesti kiireim naine Õilme Võro (Võru KJK Lõunalõvi), kes läheb ründama Ksenija Balta nimel olevat Eesti rekordit 7.29 sekundit. Võrole on konkurendiks mitmekordne noorte meister Karoli Käärt (TÜASK), kelle isiklik rekord on eelmisel aastal joostud 7.51 sekundit.

Kaugushüppesektoris on oodata pikki õhulende. Oma hooaja avab suvel tulemusega 6.54 Eesti meistriks kroonitud Tähti Alver (Nõmme SK). Meeste kaugushüppes on oma osalemist kinnitanud Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev), Rain Kask (Tallinna SS Kalev), Henrik Kutberg (Audentese SK) ning eelmise aasta sügisest Andrei Nazarovi käe all treenimist alustanud Ken-Mark Minkovski (Audentese SK). Naiste kolmikhüppes on favoriidiks Merilyn Uudmäe (Audentese SK), kelle isiklik rekord on sisetingimustes hüpatud 13.55m.

Veerandmaileritest läheb esikohta püüdma Eesti meister Marielle Kleemeier (Tartu SS Kalev), kelle isiklik rekord sisetingimustes on 55.59 sekundit. Talle pakuvad konkurentsi Helin Meier (Nõmme SK) ja Annika Sakkarias (Nõmme SK). Euroopa sisemeistrivõistluste normatiiv on 53.75 sekundit. Meestest on starti tulemas parima isikliku rekordiga (48.53) Lukas Lessel (SK Elite Sport), kelle lähimateks rivaalideks on Sten Ander Sepp (Audentese SK) ja Rivar Tipp (TÜASK). 

Meeste kõrgushüppes on tuntumatest nimedest stardis suvel Eesti meistriks kroonitud Kristjan Tafenau (KJS Sakala), Karl Lumi (Tallinna SS Kalev), Hendrik Lillemets (KJK Saare). Naiste kõrgushüppes on põnevat ja tasavägist võistlust oodata Elisabeth Pihela (Audentese SK) ja Lilian Turbani (SK Elite Sport) vahel, kelle isiklikud rekordid sisetingimustes on vastavalt 1.85m ja 1.82m.

Naiste teivashüppes on ainsana neli meetrit ületanud Marleen Mülla (Rakvere KJK ViKe), kellele püüavad esikoha heitlust raskemaks muuta Mona Linda Sikkal (SK Leksi 44) ja Marin Lõo (TÜASK).

9. Martin Kutmani mälestusvõistluse ajakava:
17:00 AVAMINE
17:00 Teivashüpe (N)
17:05 60m tõkkejooks (N)
17:25 60m tõkkejooks (M)
17:45 Kaugushüpe (N)+(M)
17:55 Kõrgushüpe (N)
18:05 Kõrgushüpe (M)
18:45 Kolmikhüpe (N)
19:15 60m jooks (N)
19:25 60m jooks (M)
19:50 400m jooks (N)
20:00 400m jooks (M)

Lisainfo:
Liis Roose
Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
+372 5692 9893 |liisroose@hotmail.com

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ ning selle korralduse muutmise 30.01.2021 korraldusest nr 48, lubatakse alates 1. veebruarist 2021 Harjumaal ja Ida-Virumaal ning alates 3. veebruarist 2021 ülejäänud maakondades spordivõistlused ja spordi- ja liikumisüritused ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

1. sisetingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võivad osaleda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistriliiga ja esiliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid;
2. välistingimustes toimuvatel spordivõistlustel ja spordi- ja liikumisüritustel võib osaleda, kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 50 isikut, sealhulgas juhendaja ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Tingimust ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele;
3. pealtvaatajad ei ole lubatud;
4. siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul,kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisipõhjuseid arvestades võimalik;
5. ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00kuni 06.00. Tingimust ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele;
6. võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
7. võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 48 terviktekst on kättesaadav siit ja seletuskiri siit.

Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.

Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Minimaalsed nõuded spordivõistluste korraldamiseks

Spordiorganisatsioonid võivad spordivõistlusi korraldada juhul, kui:

1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
2. Siseruumides toimuvatel võistluste osalevad ainult:
   a. spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad sportmängude meistriliiga ja esiliiga võistkonnad;
   b. professionaalsed sportlased;
   c. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid;
3. Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saabspordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi ega veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi või mõne muud spordiühenduse koondiste liikmed või kandidaadid.
4. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada isikute sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel. Spordialaliit avaldab enda kodulehe avalehel nimekirja koondise liikmetest ja kandidaatidest.
5. Siseruumides on individuaalaladel võistluste (sealhulgas Eesti meistrivõistluste ja rahvusvaheliste võistluste) korraldamine lubatud üksnes, kui seal osalevad ainult professionaalsed sportlased, koondise liikmed või koondise kandidaadid. Selliseks võistluseks on näiteks koondise katsevõistlus.
6. Siseruumides ei ole lubatud madalama tasemega võistluste (näiteks sportmängudes kolmandad ja madalamad liigad), laste ja noorte võistluste, sõpruskohtumiste, harrastusspordivõistluste ja liikumisharrastuse ürituste korraldamine.
7. Välitingimustes on lubatud ka harrastusspordi ja liikumisharrastuse ürituste korraldamine harrastajatele kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 50 isikut, sealhulgas juhendajad ja korraldajad ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Osalejate ja korraldajate summaarne arv võib olla suurem kui 50, kui on tagatud, et kuni 50 liikmelised grupid omavahel kokku ei puutu. Näiteks ürituse korraldajad ei puutu kokku osalejatega. Võistluste korraldamine, kus osaleb korraga üle 50 inimese ning inimesed võivad omavahel seguneda ei ole lubatud. Sellisteks üritusteks on näiteks suuremad jooksu- ja suusavõistlused.
8. Välistingimustes sätestatud 50 isiku piirang ei kehti võistlustele, kui seal osalevad üksnes professionaalsed sportlased, koondise liikmed või koondise kandidaadid.
9. Perioodil 01.-03. veebruar 2021 võib Harjumaal ja Ida-Virumaal osaleda välistingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning liikumisharrastuse üritustel kuni 50 isikut. Mujal Eestis kuni 25 isikut. Alates 03. veebruarist on osalejate arvupiiriks üle Eesti 50 isikut.
10. Siseruumis ja õues võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangut ei kohaldata võistlejate osas võistluste ajal ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Näiteks võistkondlikud sportmängud, male, kabe, vehklemine, suusatamine ja teised spordialad, kus võistlejad asuvad teineteisele lähemal kui 2 meetrit. Samas võistluse eel ja järel tuleb hoida teiste osalejate ja korraldajatega kahemeetrist vahet. Kahemeetrist vahemaad peavad võimaluse korral hoidma ka kohtunikud ja muu võistluse korraldamisega seotud personal.
11. Võistluste korraldamisega seotud teenindav personal (seal hulgas kohtunikud, korraldajad, treenerid) peab siseruumides kandma maske. Võistlejad peavad võistluse eel ja järel kandma maske. Vt täpsemalt VV korraldust nr 282 ja korralduse seletuskirja).
12. Kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 60-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nendetaustajõud on võistluspaigast lahkunud.
13. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
14. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
15. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% täituvusest. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistri spordiobjektide alamandmekogus, mis on leitav siit.
16. Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
17. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil gruppidesse ega jääks pärast võistlust territooriumile.
18. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
19. Võistlusel osalejaid tuleb võistlusel osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada nii registreerimisel kui võistluse alale sisenemisel. Teavitust tuleb teha korraldaja eri kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui piktogrammidena asutuses kohapeal, sh välisustel, piirdeaedadel.
20. Korraldajaid ja võistlejaid tuleb üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest informeerida ja seda rangelt kontrollida.
21. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.

Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist, mille leiab siit.

Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Sporditreeningute korraldamine 1. veebruarist 2021

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 (muudetud 30. jaanuar 2021 korraldusega nr 48) „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ on sporditreeningud sise- ja välitingimustes reguleeritud järgmiselt:

Alates 1. veebruarist 2021 Harjumaal ja Ida-Virumaal ning alates 3. veebruarist mujal Eestis:

1. sisetingimustes on lubatud mittekontaktne või madala riskiga tegevus või treening üksnes juhul, kui selle läbiviimisel on tagatud, et osalejate arv rühmas ei ole rohkem kui 11 inimest, sealhulgas juhendaja. Teiste rühmadega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikultvõimalik tagada.
   Võistkondlikud alad, kus esineb juhuslik kontakt, loetakse madala riskiga tegevuseks juhul, kui spordialaliit on koostanud riskide maandamise meetmed ning need on kooskõlas Kultuuriministeeriumi juhistega ja kooskõlastatud Terviseametiga. Terviseameti kõrgemate ja madalamate riskidega tegevuste loetelu on leitav Terviseameti kodulehelt;
2. sisetingimustes on lubatud kontaktne või kõrge riskiga tegevus või treening üksnes juhul, kui see toimub kogu tegevuse või treeningu vältel maksimaalselt kahe sama inimese vahel, teiste inimestega tuleb kogu tegevuse vältel hoida kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Ruumis võib inimesi olla kuni 50% ruumi täituvuseni, kuid kogu tegevuse vältel ei tohi kaks koos treenivat inimest teiste samas ruumis treenivate inimestega, sh juhendajaga kokku puutuda (st lähikontaktsus ainult kahe isiku vahel);
3. treening-, riietus- ja pesuruumides on tagatud ruumi kuni 50% täituvus. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika (nt tennis ja jõusaal), aga kasutatakse sama riietusruumi, tuleb tagada 50% täituvus erinevate sportimispaikade lõikes;
4. välitingimustes on lubatud treenimine rühmas, mille suurus on kuni 50 inimest, sh juhendaja. Tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega;
5. siseruumides kantakse maski, v.a sporditegevuse ajal. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12- aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
6. ühiskasutatavad esemed desinfitseeritakse pärast igakordset kasutamist;
7. teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmiseTerviseameti juhiste kohaselt (COVID-19 käitumissoovitused asutuste töö nakkusohutuks korraldamiseks).

Alapunktid 1-4 ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistri- ja esiliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, ning puudega isikute tegevustele (ei laiene seenioritele/ veteranidele).

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 48 terviktekst on kättesaadav siit ja seletuskiri siit.

Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele

• Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
• Sportimisel oleneb maskikandmise kohustus sellest, millise spordialaga tegeletakse. Spordialade või tegevuste puhul, mil hingamine intensiivistub, ei tohiks maske kanda, kuna sellisel juhul on maskid ebahügieenilised, sest märguvad ja see soodustab mikroorganismide arengut. Küll aga on mask õigustatud nt male mängimisel ja muudel spordialadel, kus ei toimu intensiivset hingeldamist. WHO soovituse kohta sportimisel saab täpsemalt lugeda siit: https://apps.who.int/iris/rest/bitstreams/1319378/retrieve.

• Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt sidumata isikud (sh lapsevanemad) peavad siseruumides kandma maski, tuleb järgida 2+2 reeglit ja ruumi täituvust kuni 50%.
• Võistkondlikel aladel, kus esineb juhuslik kontakt ning mille riskiaste on mõnevõrra suurem kui kontaktivabadel spordialadel, kuid mitte samaväärne kontaktsete spordialadega, võib rühmas olla kuni 11 inimest. Need alad loetakse madala riskiga alade hulka juhul, kui spordialaliit on koostanud riskide maandamise meetmed, sh treeningule eelnevad ja järgnevad tegevused, milleks on näiteks ruumide ventileerimine, hajutamine, kokku puutuvate gruppide homogeensus, eri gruppide kokkupuudete vältimine jne, ning neid meetmeid järgitakse tegevuste käigus. Vastavad meetmed peavad olema kooskõlas Kultuuriministeeriumi juhistega ja kooskõlastatakse Terviseametiga. Juhul kui ilmneb, et riskide maandamise meetmed ei ole piisavad või neid ei järgita, võidakse vastav spordiala Terviseameti poolt liigitada kõrgema riskiga alade hulka.
• Tegevuse korraldaja peab tagama selle, et treeningutel osalevad erinevatesse gruppidesse kuuluvad inimesed ei seguneks omavahel spordiobjekti fuajees või riietusruumides. Nt: lasterühmade puhul lepitakse kokku igale rühmale konkreetne kogunemisekoht ja kellaaeg. Välditakse seda, et erinevatesse rühmadesse kuuluvad lapsed tulevad varem treeningsaali ning segunevad teiste rühmadega. Soovitav on erinevate rühmade treeningaegu ajatada nii, et rühmad ei satuks samal ajal riietusruumi.
• Välitingimustes võib korraga treenida ühel treeningväljakul ka mitu rühma. Nt: jalgpalliväljaku ühes osas treenib üks treeningrühm ning teises osas teine treeningrühm, on lubatud mõlemal rühmal samal ajal treenida tingimusel, et nende vahel on viiruse leviku ennetamiseks vajalik vahemaa ja puudub omavaheline kokkupuude.
• Kehtestatud piirangud ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistri- ja esiliigade mängijatele.
• Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade või esiliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi/veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi/veteranspordi koondiste liikmed või kandidaadid.
• Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel.
• Riskide maandamiseks on soovituslik viia siseruumides toimuvad treeningud üle välitingimustesse.
• Alaealistele suunatud treeningut peab korraldama täiskasvanud treener või juhendaja.
• Treeningule on võimaluse korral tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine on vajalik treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures (nt jõusaalitreeningud).
• Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupilekasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.
• Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
• Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevustejärel territooriumile.
• Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste,krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.

Treeningute korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastab treeningu korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Korduvrikkumise korral võib Terviseameti korraldusega objekti piirangute mittejärgimisel ajutiselt sulgeda.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

• Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Spordialaliit võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.

Lisainfo: min@kul.ee 

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate “Staadionijutud” 24. osas võtab Manta Maja stuudios koha sisse Keiso Pedriks (26), äsja 60 meetri tõkkejooksus Eesti rekordit korranud pärnakas.

Suvepealinnas Eva Kuningase õpetussõnade järgi spordimeheks sirgunud ning täisikka jõudmisest saati Tallinnas Andrei Nazarovi käe all treeniv Pedriks on näinud sportlaskarjääris nii kõrgeid tõuse kui ka sügavaid mõõnu. Enne eelmisel talvel nii sees kui ka väljas tõkkesprindis isikliku rekordi parandamist oli Pedriksil jäänud seljataha kolm pikka vigastuste ja ebaõnnetumistega seotud hooaega.

“Kõik algas Achilleuse kõõluse rebestamisest. Mingist hetkest hakkas see kõik ka peas mängima rolli. Kõõluse purunemisel tekkinud “plaks” oli veel meeles ja tekkis ka hetk, kus ma ei tahtnud üldse enam tõkkeid joosta. Jätsin võistlusi pooleli ja ajad polnud ka sellised, nagu tahtnuks. Olin juba vaikselt spordile käega löömas, aga vanemad ja sõbrad-tuttavad innustasid ikkagi jätkama. Ju nad nägid, et minus on veel midagi sees,” meenutab Pedriks möödunut tänutundega.

60 meetri tõkkejooksus on Pedriks viinud tänaseks isikliku tippmargi, nagu juba öeldud, Eesti rekordit märkiva 7.76 sekundini. Väljas on ta 110 meetri tõkkejooksus oma mulluse tippmargi 13.83-ga Eesti kõigi aegade edetabelis teisel kohal, tagapool vaid Tarmo Jallaist (13.62).

“Kui on valida, kas jooksen 2,4-meetrise vastutuulega või 2,4-meetrise taganttuulega, siis pigem jookseksin vastuulega,” avaldab Pedriks huvitava nüansi. “Tugev taganttuul võib tähendada seda, et hakkan liiga tõkke alla jooksma ja võin seejärel ka tõkkesse sisse joosta.”

Talvise Toruni sise-EM’i norm on Pedriksil alistatud, ent kas ta julgeb ka Tokyo olümpiast unistada? Olümpianorm on kõrgest klassist 13.30, millega võiks tiitlivõistlustel ka kõrgesse mängu sekkuda. “Eks ma ikka olen mõelnud olümpia peale, aga norm tundub praegu natuke utoopiline. Õnneks on võimalus ka edetabelipunktidega olümpiale pääseda, aga selleks tuleb samuti hakata praegusest kiiremini jooksma.”

Pedriks räägib saates muuhulgas oma lähedasest suhtest ema ja isaga, põnevatest duellidest hea sõbra Karl Erik Nazaroviga, treeneritest-abilistest Andrei Nazarovist ja Ksenija Baltast, ent ka naljamehe-staatusest, kooli ajal tegemata jäänud asjadest ja kogutud õppetundidest.

Saate lõpus avaldame eelmise küsimusmängu õige vastuse, loosime välja võitja ja esitame uue küsimuse, millele saab vastata aadressil ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 24. osa:  Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTunes

6.-7. veebruaril peetakse Tallinnas Lasnamäe Kergejõustikuhallis rahvusvaheline mitmevõistlus ja Eesti talvised mitmevõistluse meistrivõistlused. Mitmevõistlusel osalevad kümne riigi sportlased. Lisaks Eesti mitmevõistlejatele asuvad võistlustulle Ukraina, Saksamaa, Valgevene, Poola, Montenegro, Leedu, Soome, Rootsi ja Läti mitmevõistlejad.

Meeste seitsmevõistluses on starti oodata 19 meest, sealhulgas 8 välisvõistlejat. 7-võistluse esinumbriks on põlvamaalane Maicel Uibo, kelle seitmevõistluse isiklik rekord pärineb 2018. aasta Birminghami sise-MM-ilt, kui 6265 punkti tõi pronksmedali. 

Välisvõistlejatest on stardis sakslane Tim Nowak (5906 p), Montenegrot esindav Darko Pešic (5984 p) ja lätlane Reinis Kregers (5777 p). 6000 punktist tulemust võib oodata ka Vitali Zhuki poolt Valgevenest, kelle 7-võistluse isiklik tippmark on 5705 punkti.

Tugevamatest Eesti mitmevõistlejatest on stardis Art Arvisto õpilased Risto Lillemets (KJK Saare, 5996 p) ja Taavi Tšernjavski (SK Elite Sport, 5910 p). Eestlastest tuleb konkurentsi pakkuma veel Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev, 5804 p).

Naiste viievõistluses on tugevaima isikliku rekordiga Eestisse tulemas Anastasiya Mokhnyuk (4745 p). Talle pakuvad teiste seas konkurentsi rootslanna Bianca Salming (isiklik rekord 4422 p) ja Poola esindaja Adrianna Sulek (4385 p). Eestlannadest on parima rekordiga starti tulemas Mari Klaup (4122 p). Kokku on kohal 7 välisvõistlejat.

Ühtlasi toimuvad Eesti talvised mitmevõistluse meistrivõistlused, kus meistrid selguvad täiskasvanute ja U23 vanuseklassis.

Võistlused avatakse Lasnamäe kergejõustikuhallis laupäeval kell 14.00.

NB! Koroonaviirusest tingituna toimuvad võistlused sel aastal ilma pealtvaatajateta. Mõlemad võistluspäevad on nähtavad interneti vahendusel

Võistluste info: www.ekjl.ee/rmv

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Utilitas, Favorte, Värska Vesi, Audi, Cramo, Tradehouse, Kalev, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee. Rahvusvahelise mitmevõistluse toetaja on Tallinna linn.

MART VILT

2.III 1935 – 25.I 2021

Esmaspäeval lahkus 85-aastasena kergejõustiklane Mart Vilt, kes hoidis enda käes 42 aastat 1500 m jooksu rekordit ning valiti 1966. aastal ka Eesti parimaks sportlaseks.

Vilt lõpetas 1954. aastal Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, õppis kaugõppes Minski KKI-s. Ta hakkas sportima Illuka koolis, tehnikumis harrastas võrkpalli ja suusatamist. Nõukogude armees ajateenistuses (1954–57) tõusis ta diviisi meistriks suusatamises ja jooksualadel.

Alates 1958. aastast suunas tema treeninguid Aleksander Tšikin. Vilt oli 1964., 1965. ja 1966. aastal Genfis SATUS-e ja 1964. aastal Pariisis l’Humanite krossil auhinnavõitjaid, 1967. aastal tuli ta Euroopa sisemängudel 3000 m jooksus neljandaks ja 1966. aasta EM-il 1500 meetri jooksus 14. kohale (eeljooksus 3.42,7).

Nõukogude Liidu meistrivõistlustel võitis ta 1500 m jooksus 1965. aastal hõbeda ja 1966. aastal kulla ning Suurbritannia ja NL-i maavõistlusel püstitas 42 aastat püsinud Eesti rekordi 3:39.0 (1966. aastal maailma edetabeli 8. tulemus). Vilt on tulnud 1958.–69. aastatel 1500 m ja 5000 m jooksus ning murdmaajooksus kokku üheksa korda Eesti meistriks, saanud kaheksa hõbedat ja ühe pronksi ning olnud kahel korral Eesti meistreid ka 4 x 1500 m teatejooksus.

1964.–67. aastatel on ta parandanud 12 korda Eesti rekordit: viis korda 1500 m (3:45.0 – 3:39.0) ja 5000 m jooksus (13:59.4 – 13:47.8) ning korra 3000 m jooksus staadionil (8:09.4) ja hallis (8:02.2). 1963. aastal on ta olnud Eesti rekordi püstitajaid 4 x 1500 m teatejooksus. Veel isiklikke rekordeid: 800 m 1:50.2 (1967), 1000 m 2:22.4 (1966).

1966. aastal valiti ta Eesti parimaks sportlaseks. Vilt on kuulunud 31 korda Eesti ja üheksa korda NL-i koondisse. Kalevi auliige (1965). Alates 1957. aastast töötas ta Jõhvi SK-s suusatreenerina, Kohtla-Järvel spordimetoodikuna ja treenerina ning Kalevi linnanõukogu esimehena, hiljem oli ehitaja ja Roela kooli kehalise kasvatuse õpetaja. 

Eesti Kergejõustikuliit avaldab Mardi lähedastele sügavat kaastunnet. 

———————————————————————————————————————————————-

Mardi Vildi ärasaatmine toimub
30. jaanuaril, kell 13.00
Rakvere tavandimaja

Eesti Kergejõustikuliit

Maailma Antidopingu Agentuur (WADA) andis teada, et Covid-19 vaktsiine puudutavat infot jälgitakse äärmise põhjalikkusega ning kohe, kui mõne vaktsiini koostis osutub problemaatiliseks, teavitatakse sellest ka sportlaskonda. Pandeemia ajal on WADA jaoks peamine sportlaste tervise tagamine ning praegune seisukoht on see, et Covid-19 vaktsiinide koostis ei ole vastuolus ausa spordi põhimõtete ega WADA keelatud ainete ja keelatud meetodite nimekirjaga. WADA jätkab tihedat koostööd nii vaktsiinide tootjatega (sh Pfizer) kui ka üldist ravimitööstust esindava organisatsiooniga (International Federation of Pharmaceutical Manufacturers and Associations), teadmaks pakutavate vaktsiinide täpset koostist ning tagamaks uusima info kiire kommunikeerimine sportlastele ja tugipersonalile.

Loe kogu uudist SIIT.

Kogu Covid-19 puudutav info on kättesaadav WADA kodulehel.

Eestikeelse ülevaate Covid-19 vaktsiiniarendusest leiab Ravimiameti veebilehelt: https://ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiiniarendused

Lisainfo:
Janne Sepp
janne.sepp@antidoping.ee

Laupäeval, 23. jaanuaril toimus Pärnu Spordikooli seeriavõistluse II etapp, kus näidati kiireid sprindiaegu.

Suvepealinnas toimunud võistluse säravamate tulemuste eest hoolitsesid tõkkejooksjad Keiso Pedriks ja Karl Erik Nazarov. Keiso Pedriks (KJK Kalev) kordas Eesti siserekordit 60m tõkkejooksus, võidutsedes ajaga 7.76. Sellega tõusis 26-aastane noormees ühele pulgale Tarmo Jallaiga, kes jooksis 2006. aastal USA-s Texases toimunud võistlusel sama väledalt. Vaid sajandiksekund Keisost aeglasema tulemusega ületas finišijoone Karl Erik Nazarov (Audentese SK), kes püstitas uue Eesti U23 siserekordi – 7.77! Varasem U23 tipptulemus oli samuti Karl Eriku nimel, mille jooksis möödunud aastal Martin Kutmani mälestusvõistlustel (7.84). Mõlemad noormehed ületasid sellega 4.-7. märtsil Torunis toimuvate Euroopa meistrivõistluste normatiivi! Kolmandana ületas finišijoone 8.14-ga SK Fortis esindaja Martin Täht.

Naiste 60m tõkkejooksu sprindidistantsil näitas parimat minekut SK Fortis sportlane Kreete Verlin, võiduajaks märgiti 8.39. Teisena lõpetas Katre Sofia Palm (Audentese SK) 8.94-ga ja kolmandana SK Maret-Sport neiu Margot Meri (9.01).

Meeste 60m sprindis triumfeeris 6.85-ga Henri Sai (SK Altius), teisena lõpetas jooksu 6.94-ga Tanel Visnap (SK Maret-Sport) ning kolmandana ületas finišijoone KJK Saare sportlane Johannes Treiel (7.23).

Naiste samal distantsil näitas väledamat minekut SK Altiuse spordiklubi neiu Ann Marii Kivikas, võiduajaks märgiti 7.70, mis tähistab uut isiklikku rekordit (varasem 7.72). Altiuse klubile tõi kaksikvõidu Anete Siman, kes jooksis samuti välja uue isikliku rekordi (7.80). Kolmanda koha võitis Carina-Renne Valdek (Audentese SK) 7.88-ga. Teise alavõidu teenis Kivikas kaugushüppes, parimal katsel sai suvepealinlane kirja 5.76.

Head taset näitasid ka kõrgushüppajad, naiste kõrgushüppe võitis 1.78-ga Lilian Turban (SK Elite Sport). Elisabeth Pihela (Audentese SK) oli 1.75-ga teine ja uue isikliku rekordi 1.69-ga oli kolmas pärnumaalane Elisa Annamaa (SK Altius). Põneva meeste kõrgushüppe võitis 2.10-ga KJK Saare sportlane Hendrik Lillemets, kolm sentimeetrit vähem hüppas vanameister Karl Lumi (Individuaalsportlane) ning poodiumi madalamale astmele tuli 2.04-ga KJS Sakala sportlane Kristjan Tafenau.

Kergejõustikuklubi VIKE sportlane Marleen Mülla võitis teivahüppe tulemusega 3.96, Mona-Linda Sikkal (SK Leksi 44) oli 3.86-ga teine ja SK Altiuse neiu Carlyn Pukk 3.16-ga kolmas. Meestest võidutses 4.71-ga Martin Paakspuu (KJK Lõunalõvi), teine oli KJK Niidupargi sportlane Rasmus Roosleht (4.41) ja kolmas 4.26-ga Mikk Saarse (Altius SK)

KÕIK TULEMUSED

USAs Fayetteville’is peetud kergejõustikuvõistlusel püstitas kuulitõukes uue sisemaailmarekordi ameeriklane Ryan Crouser tulemusega 22.82.

Crouseri rekordiline tulemus sündis kohe avakatsel. Senise sisemaailmarekord oli juba 32 aastat kuulunud Crouseri kaasmaalasele Randy Barnesile, kes tõukas 1989. aastal sisetingimustes 22.66 meetrit. Crouseri seeria oli 22.82; 21.03; 22.70; X; X; 22.48.

Välitingimuste maailmarekord püsib endiselt Barnesi käes, kes 1990. aastal tõukas 23.12.

Crouser läheb tänavu toimuvatele Tokyo olümpiamängudele ühe suursoosikuna ja loodab kaitsta oma viie aasta tagust tiitlit. Välitingimustes kuuli 22.91 meetri kaugusele tõuganud ameeriklane sai 2019. aasta Doha MMil kaela hõbemedali.

2. veebruaril toimub Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordihoones 9. Martin Kutmani mälestusvõistlus. Sel aastal on võistlustules Eesti koondislased ja koondise kandidaadid.

Igal alal pääseb starti maksimaalselt 6 sportlast, kellele saadetakse personaalsed kutsed. Võistlema tulekut on kinnitanud Kreete Verlin, Tähti Alver, Õilme Võro, Marleen Mülla, Keiso Pedriks ja Hans-Christian Hausenberg,

Võistlustest tehakse live-ülekanne, mida on võimalik jälgida kõigil kergejõustikusõpradel.

Vabade stardikohtade olemasolul on Eesti koondislastel ja kandidaatidel võimalus võistelda. Soovi korral kirjutada e-mail liisroose@hotmail.com.

AJAKAVA

JUHEND

Mai Miss

26.06.1941 – 16.01.2021

Ootamatult lahkus 16. jaanuaril meie seast Eesti läbi aegade kõige aktiivsem kergejõustikukohtunik Mai Miss. Oma 1962. aastal alanud kohtunikuteel jõudis rahvuskategooria kohtunik Mai Miss olla osaline enam kui 4500 võistluse läbiviimisel, sageli peakohtuniku või peasekretäri ülesannetes. Tema viimaseks võistluseks jäi mullune Tallinna SS Kalev Jõuluvõistlus. 

Avaldame siirast kaastunnet lahkunu lähedastele!

Eesti Kergejõustikuliit

Eesti Kergejõustiku Kohtunikekogu

Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) rõhutab esmajärjekorras tervishoiutöötajate ja riskirühmade vaktsineerimise tähtsust koroonaviiruse vastu ning avaldab lootust, et enne Tokyo olümpiamänge saaksid ka võimalikult paljud osalejad vaktsineeritud.

ROK-i president Thomas Bach märkis, et Tokyo olümpiamängude korraldamisel on COVID-19 tõkestamise meetmete seas vaktsineerimine tähtsal kohal, kuid samas ei ole vaktsineeritus olümpiamängudest osavõtu tingimus. „ROK toetab jätkuvalt riskirühmade, meditsiiniõdede, arstide ja kõigi, kes meie ühiskondi elus hoiavad, vaktsineerimist prioriteetjärjekorras,“ ütles Bach.

Sama kinnitas ka EOK president Urmas Sõõrumaa. „Mul on hea meel, et Eestis on koroonaviiruse vastane vaktsineerimine alanud ning et seda alustati eesliinitöötajatest. Spordirahvas on kannatlik ning ootame oma järge. Soovime viiruse levikut maksimaalselt minimeerida! Kui maailm avaneb piisavalt ning on taas võimalik osaleda rahvusvahelisi võistlustel, võivad korraldajad siiski eeldada osalejate eelnevat vaktsineerimist. Koostöös otsustajatega leiame selleks lahenduse,” ütles Sõõrumaa.

Kolm tuntumat vaktsiini, mis praeguseks on kasutusloa saanud, on tootnud Pfizer-BioNTech, Moderna ja Oxford-AstraZeneca. EOK poolt tippsportlastele kvaliteetse spordimeditsiini teenuse tagamiseks rajatud Spordimeditsiini SA juht dr Mihkel Mardna jälgib pidevalt teaduskirjandust ning tema sõnul omavad nimetatud vaktsiinid kõik üle 75% efektiivsust. Ühtlasi on juba ka teateid sportlaste vaktsineerimisest.

„Täheldatud on jooksjatel 1-2-päevast kerget väsimustunnet peale vaktsineerimist, mõnel üksikul on esinenud punetust süstekohal, kuid tõsisematest kõrvalnähtudest ei ole teatatud. Kasutusluba omavad vaktsiinid on piisavalt kontrollitud ja nende võimalike kõrvaltoimete risk on üsna väike ning võrreldav näiteks gripiviiruse vastase vaktsiiniga,“ selgitas Mardna.

EOK ja Haridus- ja Teadusministeerium kuulutavad välja stipendiumikonkursi tippsportlastele kõrg- või kutsehariduse omandamiseks 2020/2021. õppeaasta kevadsemestril.

Avalikul stipendiumikonkursil osalev isik peab vastama järgmistele tingimustele:

• on tegevsportlane, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul või
• on tippspordist loobunud isik, kes on kuulunud Eesti täiskasvanute koondisesse vähemalt 3 aasta jooksul ning lõpetanud tegevsportlase karjääri viimase 5 aasta jooksul
• järgib oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtteid, on eeskujuks noortele
• ei ole rikkunud dopinguvastaseid reegleid 

Stipendium eraldatakse koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga sportlaste õppemaksu tasumiseks kõrg- või kutsehariduse tasulises õppes:

• avalik-õiguslikus ülikoolis
• eraülikoolis akrediteeritud õppekava alusel
• riigiasutusena tegutsevas rakenduskõrgkoolis
• erarakenduskõrgkoolis akrediteeritud õppekava alusel
• riigiasutusena tegutsevas kutseõppeasutuses
• Haridus- ja Teadusministeeriumi väljastatud koolitusluba omavas era- või munitsipaalkutseõppeasutuses
• või välisriigi samaväärsetes õppeasutustes

Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot. 

Konkursil osalemiseks tuleb täita elekrooniline taotlus ning lisada ülikooli tõend hiljemalt 5.veebruariks  2021.  Taotlus on leitav siin.

Avalduses tuleb täita kõik nõutud lahtrid ning lisada käesoleval semestril väljastatud tõend kõrgkoolis õppimise kohta. Korduvtaotlejatel lisada juurde viimase semestri akadeemiline õiend. 

Stipendiumi saajate isikuandmeid (nimi, kõrgkooli nimetus ja eriala) avalikustatakse EOK haridusstipendiumiga seotud pressiteadetes, EOK kodulehel ja sotsiaalmeedias.

Lisainfo:
Natalja Inno
555 66 404
natalja@eok.ee

Burkina Faso kergejõustiklane Hugues Fabrice Zango püstitas kolmikhüppes uue sisemaailmarekordi, viies Prantsusmaal Aubière`s rekordnumbrid esmakordselt üle 18 meetri ehk 18.07-ni.

2019. aasta Doha kergejõustiku MM-il pronksmedalimees sai neljandas hüppevoorus kirja 17.61 ja seejärel 17.70. Viimases voorus näitas Zango aga hiilgavat hüpet ning tabloole märgiti uus sisemaailmarekord 18.07.

27-aastasest Burkina Faso mehest sai esimene sisetingimustes 18 meetri joone alistanud kolmikhüppaja, varasem siserekord 17.92 kuulus 2011. aastast tema praeguse treeneri, prantslase Teddy Tamgho nimele.

Zangost sai ühtlasi kaheksas mees, kes on hüpanud kaugemale maagilisest 18 meetri joonest, temast ettepoole jäävad veel maailmarekordiomanik Jonathan Edwards (18.29), Christian Taylor (18.21), Will Claye (18.14), Kenny Harrison (18.09) ja Pedro Pablo Pichardo (18.08).

Tulenevalt COVID-19 kõrgest nakatumismäärast Eestis ja selle tõttu kehtestatud piirangutest on sisetingimustes treenimise ja võistluste korraldamise võimalused piiratud kuni 1. veebruarini.

Hetkeseisuga on Eesti Kergejõustikuliidu kalendris paigas Rahvusvahelise mitmevõistluse ja Eesti talviste mitmevõistluse meistrivõistluste korraldamine (6.-7. veebruar), Eesti karikavõistlused vasaraheites (7. veebruar) ja Eesti talvised meistrivõistlused (20.-21. veebruar).

Jaanuarikuu võistlused on kõik edasi lükatud. Teised veebruarikuu võistlused plaanitakse korraldada niipea kui selgub, millal ja millistel tingimustel saab võistlusi korraldada. Eelduseks on, et sportlased saaksid hakata vähemalt nädala jagu enne võistlusi treenima.

Keerulisest olukorrast ja piirangutest tingituna julgustame klubisid ise reegleid järgides võistlusi korraldama. Selleks et võistlustulemused oleksid ametlikud, tuleb võistlus Eesti Kergejõustikuliidus registreerida ja kalendrisse lisada.

Kokkuleppel Kultuuriministeeriumiga laieneb ka U14 koondise kandidaatidele õigus treenida grupis koos treeneriga, mis varasemalt oli mõeldud U16, U18, U20, U23 ja täiskasvanutele 2020. aasta Eesti sise- või välishooaja edetabelis esimese kuue hulgas olnutele.

Loe lisaks: https://www.ekjl.ee/uudised/nb-voistluskalendri-muutused-seoses-covid-19/

COVID-19 käitumisjuhend spordivõistluste ja treeningute korraldamiseks

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates “Staadionijutud” on seekord külaliseks Ameerika Ühendriikides treeniv kümnevõistleja, Eesti kõigi aegade 12. tulemuse autor, Londoni MM-i 13. mees ja olümpialane Karl Robert Saluri.

“Seda võin ma ausalt öelda, et emata poleks ma olümpiale jõudnud. Tema oli see, kes mind Kose spordikooli viis. Ta sai aru, et see poiss tahab sporti teha. See oli number üks. Kogu see tee, mis me koos oleme läbinud. Ema on nii emotsionaalselt kui ka materiaalselt mind väga palju aidanud,” räägib Saluri, kelle ema Iiris on kasvatanud üksinda üles neli last. “Perekond on hoidnud alati tugevalt kokku. Kui vanemal vennal tekkis natukene parem rahaline seis, siis ta hakkas mind toetama. Mäletan, et ta andis mulle 500 eurot, et ma saaksin laagrisse minna. Teadsin, et tal pole nii palju raha, et visata 500 eurot siia ja sinna, aga ta tegi seda, sest teadis, et see on seda väärt.”

Eelmisel kevadel planeeris Saluri karjääri lõpetada ja sügisest teisel pool ookeani treeneritööle keskenduda, ent koroonaviirusega seotud eriolukorra tõttu ei õnnestunud Kuimetsast pärit spordimehel tööviisat saada. Nii tekkis tal hoopis võimalus tõsiselt sporditegemist jätkata.

“Janek Õiglase Ameerikasse tulekul oli ka oluline roll (minu jätkamises). Oleme Janekuga koos võistelnud ja see oli lahe. Ma tahtsin temaga treenimise võimalust kogeda. Tahan sel viisil aidata kaasa Eesti spordile, et olla talle treeningutel toeks ja teda õpetada nii palju, kui oskan. Ma loodan, et Eesti kümnevõistluse niigi kõva tase muutub sedasi veelgi kõvemaks,” ütleb 27-aastane Saluri, kes hindab treeningkaaslastest eriti kõrgelt Karel Tilga talenti. “Olen näinud Tilgat USA-s trennis. Tema tegemisi on väga huvitav jälgida. Ma ütleksin, et ta näeb välja justkui Kalevipoeg, sest ta on nagu koljat. Ta lihtsalt läheb ja teeb kõike, mis tahab. Võimed on nii head!”

Lisaks Salurile, Õiglasele ja Tilgale treenib täna Georgia osariigis Petros Kyprianou käe all veel Johannes Erm. Lisaks käib vahel Athensis harjutamas ka meie hetke parim mitmevõistleja, Georgia ülikooli vilistlane Maicel Uibo. Saluri sõnul harjutavad kõik Eesti kümnevõistlejad USA-s sarnase treeningkava järgi.

“Meil võib olla sama plaan, aga see ei tähenda, et me teeme kõike sama palju. Võib juhtuda, et näiteks Johannes (Erm) teeb kolm hüpet ja talle sellest piisab, aga minul on vaja teha antud trennis seitset hüpet. Sealt tuleb vahe. Aga lõigutrennides ei loe vahel see, mis aeg meile treeningplaani on kirjutatud. Seal läheb üksteisele ärapanemiseks,” muigab Saluri, kelle sõnul on 400 meetri jooks Kyprianou treeningmudeli üks olulisemaid alasid.

Saluri lähedaseim sõber on tänaseni Uibo, kellega tekkis hea läbisaamine kümmekond aastat tagasi Audentese spordigümnaasiumis õppides ja treenides. Esimene mälestus Uibost pärineb Saluril aga varasemastki ajast, mil kumbki polnud veel kümnevõistlejana suurt edu saavutanud.

“Olin vaatamas üht kõrgushüppevõistlust, kus võistles Gerret Kivirand, keda ma tundsin. Tema oli pärit Kanepist ehk sarnaselt Maicelile Põlvamaalt. Mäletan, et Maicel tegi vist Gerretile napilt ära. Tal olid toona pikad juuksed ja ta tundus tõeline metsamees. See on esimene mälestus Maicelist. Suhtlus ja sõprus algas aga Audentesest. Tegime kooli ajal kõike koos. Isegi suvel tegime kõike koos, mitte ei läinud oma kodukanti,” meenutab Eesti kõigi aegade kiiremate meeste hulka kuuluv Saluri.

Põhjalikus usutluses räägib Saluri siiralt muuhulgas oma ema olulisest rollist nii tema kasvamise kui ka sporditegemise teel, elu raskeimast aastast, sprinditehnika õppimisest ja muutmisest, pisara silma toonud rekordist, raskustest kõrgushüppes, seljaprobleemile lahenduse otsimisest, ideest Eesti kümnevõistluse osas ja 2021. aasta plaanidest.

Saate lõpus avaldame eelmise küsimusmängu õige vastuse, loosime välja võitja ja esitame uue küsimuse, millele saab vastata aadressil ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 23. osa:  Soundcloud ⎮ Spotify ⎮iTunes

Üliõpilasspordi suvine tippsündmus XXXI Suveuniversiaad toimub 18.08.21-29.08.21 Chengdus, Hiinas.

• Osaleda saavad sportlased, kes on Eesti Vabariigi kodanikud, kes on vähemalt 18-aastased ning mitte vanemad kui 25-aastased. Sportlane peab olema sündinud ajavahemikus 01.01.1996 kuni 31.12.2003 ja õpib kõrgkoolis (asukohamaa pole tähtis) või kutsekoolis või gümnaasiumis.
• Samuti saavad osaleda 2020. aasta ülikooli lõpetajad, esitades diplomi koopia.
• Osalustasu: 70€ päev (sisaldab osalemist, toitlustamist, ööbimist, kohapealset transporti ja kultuuriprogrammi)
• FISU registreerimistasu (ühekordne tasu): 20€
• Reisikulud (k.a. reisikindlustus) võistluspaika ja tagasi katab sportlane

Sportlase ankeet Suveuniversiaad 2021

Treeneri ankeet Suveuniversiaad 2021

Ametlik universiaadi kodulehekülg on leitav SIIN

Lisainfo: easl@easl.ee või Mikk Laas 5242562

Eesti Akadeemiline Spordiliit (www.easl.ee)

Pühapäeval, 10. jaanuaril toimus Liivi Eeriku eestvedamisel Audentese SK kinnine kutsega sprindivõistlus koondise kandidaatidele, kus võeti mõõtu 60 meetri ja 60m tõkkejooksus.

Kuna talvine võistluskalender on COVID-19 viirusest tingituna lahtine, siis võistlusest said osa võtta ainult Eesti koondise sportlased ja koondise kandidaadid. 

Säravamat minekut näitas Karl Erik Nazarov (Audentese SK), kes läbi 60 meetri tõkkedistantsi ajaga 7.76, korrates sellega Tarmo Jallai nimel olevat Eesti sisetippmarki (Texas, 2006). Noomehe varasem isiklik rekord pärines eelmisest aastat, kui Martin Kutmani mälestusvõistlustel sprintis 7.84-ga. Jooksu teise kohaga lõpetas Keiso Pedriks (Tallinna SS Kalev), kes kordas enda isiklikku siserekordit, läbides distantsi 7.78-ga. Kolmandana ületas finišijoone 8.16-ga KJK Saare esindaja Johannes Treiel.

Meeste 60m sprindis triumfeeris 6.80-ga Henri Sai (SK Altius), noormehe isiklik rekord on vaid sajandiksekund kiirem. Teisena lõpetas Ken-Mark Minkovski (Audentese SK) 6.94-ga ning kolmandana Ats Kivimets (Audentese SK) 7.03-ga.

Naiste 60m sprindidistantsil näitas parimat minekut SK Fortis sportlane Kreete Verlin, võiduajaks märgiti 7.55. Teise ja kolmandana lõpetasid Audentse spordiklubi neiud Carina-Renne Valdek (7.83) ja Katre Sofia Palm (8.02).

Kõikide vanuseklasside tulemused leiab SIIT

Täna, 11. jaanuaril tähistab 70. sünnipäeva Eesti paremikku kuulunud kuulitõukaja ja kettaheitja Ants Savest.

Eesti heitekorüfee Ants Savest on tulnud 1981. aastal Eesti meistriks kuulitõukes, tulemusega 19.92. Tulemus püsis meistrivõistluste rekordina tervelt 39 aastat, mille Kristo Galeta ületas 2020. aastal.

40 aastat tagasi Eesti meistritiitli toonud tulemus jäi mehe kuulitõukekarjääri parimaks. Selle tulemusega hoiab Savest Eesti kõigi aegade edetabelis viiendat kohta.

Eesti meistrivõistlustelt on Ants Savest võitnud 9 medalit (kuulitõukes 1 kuld, 1 hõbe ja 3 pronksi, kettaheites 3 hõbedat ja 1 pronks). 

Kuulitõuge 19.92 (05.06.1980): VIDEO

Kettaheide 58.76 (13.09.1980): VIDEO

Soovime edukale ettevõtjale ja aktiivsele spordi toetajale õnne ja tervist!

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ ning selle korralduse muutmise 08.01.2021 korraldusest nr 6, lubatakse (välja arvatud Harjumaal ja Ida-Virumaal) alates 11. jaanuarist 2021 spordivõistlused ja spordi- ja liikumisüritused ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) sisetingimustes toimuvatel spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel võivad osaleda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid;
2 ) välistingimustes toimuvatel spordivõistlustel ja spordi- ja liikumisüritustel võib osaleda, kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 25 isikut, sealhulgas juhendaja ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Tingimust ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele;
3)  pealtvaatajad ei ole lubatud;
4) siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
5) . ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Tingimust ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele;
6) võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu;
7) võistluse korraldaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Alates 11. jaanuarist 2021 lubatakse spordivõistlused Harjumaal ja Ida-Virumaal ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid;
2) pealtvaatajad ei ole lubatud;
3) spordivõistlusel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangut ei kohaldata kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
4) spordivõistluse siseruumides kantakse maski, välja arvatud alla 12-aastased lapsed või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
5) spordivõistluse korraldaja peab tagama siseruumis kuni 50% täituvuse ja osalejate arvu kuni 250 inimest;
6)  õues osalejate arvu kuni 500 inimest;
7) desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.
Harjumaal ja Ida-Virumaal ei ole lubatud harrastuspordi ega liikumisharrastuse ürituste korraldamine.

Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit. Korralduse nr 6 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadavad siit.

• Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.
• Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.
• Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

Spordiorganisatsioonid võivad spordivõistlusi korraldada juhul, kui:

1. Spordialaliidu koostatud spordivõistluste korraldamise juhendit täidetakse.
2. Siseruumides toimuvatel võistluste osalevad ainult:
  a. spordialaliidu võistlussüsteemis osalevad sportmängude meistriliiga võistkonnad;
  b. professionaalsed sportlased;
  c. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid;
3. Harjumaal ja Ida-Virumaal lubatakse siseruumides võistluspaika koos korraldajate (sh turvateenuse pakkujate), osalejate ja osalejate taustajõududega kuni 250 inimest, seejuures ei tohi inimeste arv ületada 50% täituvust. Mujal Eestis osalejatele ega korraldajatele arvulist piirangut ei ole.
4. Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks on meistriliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi sportlastele. Seeniorsportlasi ega veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest, kas nad on Eesti seeniorspordi või mõne muud spordiühenduse koondiste liikmed või kandidaadid.
5. Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada isikute sportlikku taset ning kandidaatide arv peab olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel. Spordialaliit avaldab enda kodulehe avalehel nimekirja sportlastest, kellel on õigus Harjumaal ning Ida-Virumaal siseruumides treenida ja võistelda koos infoga, millisel spordiobjektil/objektidel konkreetne sportlane treenib.
6. Siseruumides on üle Eesti individuaalaladel võistluste (sealhulgas Eesti meistrivõistluste ja rahvusvaheliste võistluste) korraldamine lubatud üksnes, kui seal osalevad ainult professionaalsed sportlased, koondise liikmed või koondise kandidaadid. Selliseks võistluseks on näiteks koondise katsevõistlus.
7. Siseruumides üle Eesti ei ole lubatud madalama tasemega võistluste (näiteks sportmängudes esiliiga), laste ja noorte võistluste, sõpruskohtumiste, harrastusspordivõistluste ja liikumisharrastuse ürituste korraldamine.
8. Välitingimustes on (välja arvatud Harjumaa ja Ida-Virumaa) lubatud ka harrastusspordi ja liikumisharrastuse ürituste korraldamine harrastajatele kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 25 isikut, sealhulgas juhendajad ja korraldajad ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Osalejate ja korraldajate summaarne arv võib olla suurem kui 25, kui on tagatud, et kuni 25 liikmelised grupid omavahel kokku ei puutu. Näiteks ürituse korraldajad ei puutu kokku osalejatega. Võistluste korraldamine, kus osaleb korraga üle 25 inimese ning inimesed võivad omavahel seguneda ei ole lubatud. Sellisteks üritusteks on näiteks suuremad jooksu- ja suusavõistlused.
9. Välistingimustes sätestatud 25 isiku piirang ei kehti võistlustele, kui seal osalevad üksnes professionaalsed sportlased, koondise liikmed või koondise kandidaadid, kuid nende võistluse puhul lubatakse Harjumaal ja Ida-Virumaal võistluspaika koos korraldajate, osalejate ja osalejate taustajõududega kokku kuni 500 inimest. Mujal Eestis toimuvatele kõrgetasemeliste saavutusspordi võistlustele osalejate arvu piiri ei ole.
10. Harjumaal ja Ida-Virumaal on lubatud välistingimustes korraldada võistlusi üksnes professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele või koondise kandidaatidele.
11. Siseruumis ja õues võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangut ei kohaldata võistlejate osas võistluste ajal ning kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Näiteks võistkondlikud sportmängud, male, kabe, vehklemine, suusatamine ja teised spordialad, kus võistlejad asuvad teineteisele lähemal kui 2 meetrit. Samas võistluse eel ja järel tuleb hoida teiste osalejate ja korraldajatega kahemeetrist vahet. Kahemeetrist vahemaad peavad võimaluse korral hoidma ka kohtunikud ja muu võistluse korraldamisega seotud personal.
12. Võistluste korraldamisega seotud teenindav personal (seal hulgas kohtunikud, korraldajad, treenerid) peab siseruumides kandma maske. Võistlejad peavad võistluse eel ja järel kandma maske. Vt täpsemalt VV korraldust nr 282 ja korralduse seletuskirja).
13. Kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 60-minutiline paus ühe võistluse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist. Võistluse lõpetamiseks loetakse hetke, kui kõik osalejad ja nende taustajõud on võistluspaigast lahkunud.
14. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
15. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) võistlustel osalemine keelatakse. Võistluse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
16. Riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% täituvusest. Ruumi täituvust arvestatakse spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistri spordiobjektide alamandmekogus, mis on leitav siit.
17. Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke vahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama võistluse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
18. Võistluse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil gruppidesse ega jääks pärast võistlust territooriumile.
19. Võistluse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
20. Võistlusel osalejaid tuleb võistlusel osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada nii registreerimisel kui võistluse alale sisenemisel. Teavitust tuleb teha korraldaja eri kanalite kaudu: veebilehel ja sotsiaalmeedias, nii tekstina kui piktogrammidena asutuses kohapeal, sh välisustel, piirdeaedadel.
21. Korraldajaid ja võistlejaid tuleb üldhügieeni nõuete (käte pesemise ja desinfitseerimise, respiratoorse hügieeni) täitmisest informeerida ja seda rangelt kontrollida.
22. Korraldajatele ja võistlejatele tagatakse võimalused käte pesuks ja desinfitseerimiseks. Käte desinfitseerimisvahendid asetatakse inimeste liikumisteedele nähtavasse kohta. Desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde paigutatakse kätepesu piltjuhised.

Võistluste korraldamisel tuleb lähtuda ka avalike ürituste korraldajatele suunatud käitumisjuhendist, mille leiab siit. 

Võistluse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2
4 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed: 

• Ruumide koristamine ja desinfitseerimine tagatakse Terviseameti soovituste kohaselt. Soovitused leiab siit.
• Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
• Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

Ürituste korraldaja või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab korralduse ja seletuskirja veebilehel kriis.ee. 
Lisainfo: min@kul.ee 

Tulenevalt COVID-19 kõrgest nakatumismäärast Eestis ja selle tõttu kehtestatud piirangutest on sisetingimustes treenimise ja võistluste korraldamise võimalused piiratud.

Alates 11. jaanuarist tohivad 13 maakonnas spordivõistlused, spordi- ja liikumisüritused sisetingimustes toimuda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevatele meistriliiga võistkondadele, professionaalsetele sportlastele ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele. Välitingimustes on lubatud spordivõistlused ja liikumisüritused maksimaalselt 25 osalejaga ning peab olema tagatud, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Otsused puudutavad kõiki Eesti maakondi, välja arvatud Harjumaad ja Ida-Virumaad.

Eesti Kergejõustikuliidu komisjonid arutavad kord nädalas, kolmapäeviti Vabariigi Valitsuse piirangutest lähtuvalt, kas ja millal on võimalik võistlusi läbi viia.

6. JAANUARIL OTSUSTATI

Eesti noorte mitmevõistluse sisemeistrivõistlused toimuvad võimalusel 23.-24. jaanuaril (U14 ja U16) ja 30.-31. jaanuaril (U18 ja U20).

Veebruarisse planeeritud võistlused (rahvusvaheline mitmevõistlus ja Eesti meistrivõistlused mitmevõistluses, Eesti karikavõistlused vasaraheites ja Eesti talvised meistrivõistlused) toimuvad võimalusel kalendris kinnitatud kuupäevadel.

Vanuseklasside Eesti sisemeistrivõistlused peetakse olukorrast lähtuvalt veebruari- ja/või märtsikuus.

NB! Balti võistkondlikud sisemeistrivõistlused üksikalades (5.-6. märts) ja mitmevõistluses (12.-13. märts) jäävad kolme riigi kergejõustikuliitude ühise otsusena ära.

VÕISTLUSED 2021 JAANUAR

• Eesti talvised mitmevõistluse meistrivõistlused, U14, U16, U18 ja U20 – EDASI LÜKATUD
• Eesti talvised karikavõistlused (23.01) – EDASI LÜKATUD
• TV 10 Olümpiastarti 50. hooaja II etapp (24.01) – EDASI LÜKATUD
• Eesti talvised meistrivõistlused U14, U16 (30.-31.01) – EDASI LÜKATUD

TV10 OLÜMPIASTARTI 50. HOOAJA I JA II ETAPP ON EDASI LÜKATUD

Millal toimuvad võistlussarja edasi lükatud I ja II etapi finaalid?

Kõik sõltub sellest, kas ja millised koroonapiirangud parajasti kehtivad. Lootuses, et olukord paraneb, on hetkeseisuga kindel võistlussarja III finaaletapi toimumine 27. märtsil Tartus. Sarja I või II etapp toimub kõige varem 13. märtsil, kuid suure tõenäosusega jäävad mõlemad võistlused aprilli- ja maikuusse. Finaaletappide toimumisest annab EKJL teada hiljemalt 2 nädalat enne võistlusi. Üleriigiliste finaaletappide toimumise eelduseks on, et vähemalt üks nädal enne võistlusi on kõigis maakondades lubatud rühmatreeningute läbiviimine.

Kas seoses finaaletappide toimumisjärjekorra muutmisega muutuvad ka nende etappide kavas olevad alad?

Vaatamata etappide toimumise järjekorra muutumisele jäävad kõigi finaalvõistluste kavadesse need alad, mis võistlussarja juhendi kohaselt vastaval etapil olema peavad.

Mis saab võistlussarja maakondlikest võistlustest?

Seal, kus harjutamine ja võistluste korraldamine võimalik saab maakondlikud võistlused senise võistluskalendri kohaselt ära pidada. Harjumaal ja Ida-Virumaal tuleb oodata piirangute lõppemist või leevendamist. Igal juhul tuleb vastava etapi maakondlikud võistlused korraldada enne üleriiklikke finaale. 

COVID-19 käitumisjuhend spordivõistluste ja treeningute korraldamiseks

Tulenevalt COVID-19 kõrgest nakatumismäärast Eestis ja selle tõttu kehtestatud piirangutest on sisetingimustes treenimise ja võistluste korraldamise võimalused piiratud.

Alates 11. jaanuarist tohivad 13 maakonnas spordivõistlused, spordi- ja liikumisüritused sisetingimustes toimuda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevatele meistriliiga võistkondadele, professionaalsetele sportlastele ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele. Välitingimustes on lubatud spordivõistlused ja liikumisüritused maksimaalselt 25 osalejaga ning peab olema tagatud, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Otsused puudutavad kõiki Eesti maakondi, välja arvatud Harjumaad ja Ida-Virumaad.

Eesti Kergejõustikuliidu komisjonid arutavad kord nädalas, kolmapäeviti Vabariigi Valitsuse piirangutest lähtuvalt, kas ja millal on võimalik võistlusi läbi viia.

6. JAANUARIL OTSUSTATI

Eesti noorte mitmevõistluse sisemeistrivõistlused toimuvad võimalusel 23.-24. jaanuaril (U14 ja U16) ja 30.-31. jaanuaril (U18 ja U20).

Veebruarisse planeeritud võistlused (rahvusvaheline mitmevõistlus ja Eesti meistrivõistlused mitmevõistluses, Eesti karikavõistlused vasaraheites ja Eesti talvised meistrivõistlused) toimuvad võimalusel kalendris kinnitatud kuupäevadel.

Vanuseklasside Eesti sisemeistrivõistlused peetakse olukorrast lähtuvalt veebruari- ja/või märtsikuus.

NB! Balti võistkondlikud sisemeistrivõistlused üksikalades (5.-6. märts) ja mitmevõistluses (12.-13. märts) jäävad kolme riigi kergejõustikuliitude ühise otsusena ära.

VÕISTLUSED 2021 JAANUAR

• Eesti talvised mitmevõistluse meistrivõistlused, U14, U16, U18 ja U20 – EDASI LÜKATUD
• Eesti talvised karikavõistlused (23.01) – EDASI LÜKATUD
• TV 10 Olümpiastarti 50. hooaja II etapp (24.01) – EDASI LÜKATUD
• Eesti talvised meistrivõistlused U14, U16 (30.-31.01) – EDASI LÜKATUD

TV10 OLÜMPIASTARTI 50. HOOAJA I JA II ETAPP ON EDASI LÜKATUD

Millal toimuvad võistlussarja edasi lükatud I ja II etapi finaalid?

Kõik sõltub sellest, kas ja millised koroonapiirangud parajasti kehtivad. Lootuses, et olukord paraneb, on hetkeseisuga kindel võistlussarja III finaaletapi toimumine 27. märtsil Tartus. Sarja I või II etapp toimub kõige varem 13. märtsil, kuid suure tõenäosusega jäävad mõlemad võistlused aprilli- ja maikuusse. Finaaletappide toimumisest annab EKJL teada hiljemalt 2 nädalat enne võistlusi. Üleriigiliste finaaletappide toimumise eelduseks on, et vähemalt üks nädal enne võistlusi on kõigis maakondades lubatud rühmatreeningute läbiviimine.

Kas seoses finaaletappide toimumisjärjekorra muutmisega muutuvad ka nende etappide kavas olevad alad?

Vaatamata etappide toimumise järjekorra muutumisele jäävad kõigi finaalvõistluste kavadesse need alad, mis võistlussarja juhendi kohaselt vastaval etapil olema peavad.

Mis saab võistlussarja maakondlikest võistlustest?

Seal, kus harjutamine ja võistluste korraldamine võimalik saab maakondlikud võistlused senise võistluskalendri kohaselt ära pidada. Harjumaal ja Ida-Virumaal tuleb oodata piirangute lõppemist või leevendamist. Igal juhul tuleb vastava etapi maakondlikud võistlused korraldada enne üleriiklikke finaale.

COVID-19 käitumisjuhend spordivõistluste ja treeningute korraldamiseks

Eesti Kergejõustikuliit kuulutas 19.detsembril toimunud „Eesti Kergejõustikuauhinnad 2020“ galaõhtul välja aasta parimad sportlased.

2020. aastale iseloomulikult toimus auhinnatseremoonia virtuaalselt. Tunnustasime aasta parimaid sportlasi ja treenereid ning viskasime pilgu möödunud aastasse. Õhtujuhid olid Juhan Kilumets ning Karl Rinaldo, muusikalist vahepala pakkus Anett. Galaõhtu toimus PROTO Avastustehases

Eesti kergejõustikuauhinnad 2020 GALERII

AASTA KERGEJÕUSTIKLASED JA TREENERID

Aasta naiskergejõustiklane: vasaraheitja Kati Ojaloo (treener Stellan Kjellander, Juha Lahtinen)

Aasta meeskergejõustiklane: maratoonar Tiidrek Nurme (treenerid Mark Misch ja Harry Lemberg)

Aasta sooritaja: Rasmus Mägi

U23 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: mitmevõistleja Johannes Erm (treener Petros Kyprianou) ja kaugushüppaja Lishanna Ilves (treener Mikk Joorits)

U20 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: käija Jekaterina Mirotvortseva (treener Jevgeni Terentjev) ja teivashüppaja Eerik Haamer (treenerid Harry Lemberg ja Anne Mägi)

U18 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: kõrgushüppaja Elisabeth Pihela (treenerid Heiko Väät ja Sven Andresoo) ja mitmevõistleja Madis Kaare (treener Rauno Kirschbaum)

U16 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: Anna Panenko (treener Aleksander Hvorõhh) ja Romet Kivi (treener Viljo Grauding)

U14 vanuseklassi aasta kergejõustiklased: Katarina Verst (treener Harry Lemberg) ja Ron Sebastian Puiestee (treener Andres Laide)

Parim täiskasvanute klubi: Audentese Spordiklubi

Parim U23 klubi: Audentese Spordiklubi

Parim U20 klubi: Audentese Spordiklubi

Parim U18 klubi: Audentese Spordiklubi

Parim U16 klubi: Spordiklubi Elite Sport

Parim U14 klubi: Spordiklubi Elite Sport

Aasta kergejõustikuveteranid: Silvi-Mai Eerma ja Jürgen Lamp

Aasta kohtunik: Lauri Puolokkainen

Aasta noorkohtunik: Elisa Annamaa

Galaõhtul tänas Eesti Kergejõustikuliit arvukate sportlike saavutuste ja elamuste pakkumise eest ka sportlasi, kes on tänavu teatanud tippspordikarjääri lõpetamisest: Aleksander Tammert, Liina Tšernov, Igor Syunin, Maarja Kalev ja Genro Paas

EKJLi tunnustuse ja tänu pälvisid veel mitmed kergejõustikku suure panuse andnud toetajad, klubid, koostööpartnerid jt

Eesti Olümpiakomitee telegalal „Spordiaasta Tähed 2020“ kuulutati aasta sportlase auhinna laureaatideks rallipaar Ott Tänak ja Martin Järveoja, aasta treeneri Kristjani võitis iluuisutamistreener Anna Levandi. Spordiklubide arvestuses teenis tunnustuse Valgamaa Spordiklubi Maret Sport ning Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri- ja spordi sihtkapitali pälvis ortopeed ja sporditraumatoloogia spetsialist Madis Rahu.

2020. aastal anti tavapärase kolme – aasta naissportlase, meessportlase ja võistkonna – asemel välja üks ja ainus Kristjan – aasta sportlane, kelleks võis olla nii individuaalsportlane kui ka tiim. Tänak-Järveoja edestasid teisi nominente rahvahääletusel ja ajakirjanike hääletusel ning said spordiorganisatsioonidelt teise koha. Kokkuvõttes tõi see Eesti rallipaarile aasta sportlase Kristjani.

Aasta treener 2020 auhinna laureaadiks kuulutati Anna Levandi, kelle juhendamisel treenib 17-aastane Eva-Lotta Kiibus. Aasta noorsportlaseks kuulutati noorte olümpiavõitja, freestyle-suusataja Kelly Sildaru. Aasta veteransportlase tiitli sai tänavu veteranide taliujumise MMil kuus kuldmedalit võitnud Merle Vantsi.

Eestimaa Spordihing 2020 tunnustuse pälvis legendaarne ratsutamistegelane Sirje Argus.  Galal selgus ka sportliku kohaliku omavalitsusüksuse konkursi võitja, kelleks rahvahääletusel valiti Rakvere linn. Samuti kuulutati välja aasta spordiobjektid, milleks on Türi spordihoone ja Vastseliina hokiväljak. Auhinnagalal tunnustati ka parimaid spordiklubisid, kelle valisid välja maakondlikud spordiliidud. Tunnustuse teeninud spordiklubid on:

• Jõgeva Spordiklubi Tähe, Jõgevamaa
• Hauka Veloklubi, Võrumaa
• Hiiumaa Orienteerujate Klubi, Hiiumaa
• Kunda spordiklubi ML Sport, Lääne-Virumaa
• Laheda spordiklubi, Põlvamaa
• Läänemaa Jalgpalliklubi, Läänemaa
• Martin Reimi Jalgpallikool, Harjumaa
• MTÜ Orissaare Sport, Saaremaa
• MTÜ Raplamaa jalgpallikool, Raplamaa
• MTÜ Tartu Spordiselts Kalev, Tartumaa
• Orienteerumisklubi JOKA, Järvamaa
• Orienteerumisklubi WEST, Pärnumaa
• Spordiklubi Maret Sport, Valgamaa
• Viljandi Lauatenniseklubi Sakala, Viljandimaa
• Äkke suusaklubi, Ida-Virumaa

Pidulikul auhinnagalal kuulutati välja ka Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri- ja spordi sihtkapitali 2020. aasta aastapreemiate laureaadid. Aastapreemia pälvisid kuus spordivaldkonnas tegutsevat inimest:

• Madis Rahu, ortopeed, sporditraumatoloogia spetsialist
• Ülo Kurig, kehakultuuri ja kehalise kasvatuse edendaja, õpetaja ja spordimetoodik
• Rein Ottoson, 48-aastase staažiga kõrgeima, EKR 8 kategooria purjetamistreener
• Rein Põldme, vaegnägijate ujumistreener
• Ilmar Taluste, maadlustreener ja maadluse eestvedaja
• Urve Loit, kahevõistluse ja suusahüpete noortesarja eestvedaja

„Spordiaasta Tähed 2020″ auhinnagalat korraldab Eesti Olümpiakomitee ning toetavad Eesti Kultuurkapital ja Postimees Grupp.

Koondtulemused
Rahvahääletuse tulemused
Alaliitude hääletustulemused

Kergejõustikuteemaline taskuhäälingusaade “Staadionijutud” läheb aasta eelviimasel päeval eetrisse oma 22. osaga, mis keskendub viimase 12 kuu põhitegijatele Eesti ja maailma kergejõustikus, ent võtab luubi alla ka ala suuremad valupunktid nii siin- kui ka sealpool riigipiire.

Saates lööb tavapärase kahe asemel kaasa neli inimest, sest saatejuht Karl Rinaldo kõrval saavad sõna olümpiavõitjast treener ja omanimelise kergejõustikukooli vedaja Erki Nool, endine odaviskaja ja nüüdne treener Heiko Väät ning Eesti kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi.

Saates tuleb muuhulgas jutuks:

• Millisel kergejõustikualal näitas Nool tänavu oluliselt paremat minekut kui mullu?
• Kas maailma kergejõustikule tekkis tänavu sarnase suurusjärgu täht, nagu oli seda Usain Bolt?
• Millest ja kellest sõltub mitmevõistluse populaarsus maailmas?
• Kes on täna tuntuim Eesti kergejõustiklane maailmas?
• Miks katsetab rahvusvaheline kergejõustikuliit Teemantliigas täiesti arulagedat võistlussüsteemi?
• Mida tuleks maailma kergejõustikus muuta, et ala nii sportlastele kui ka pealtvaatajatele paremaks muutuks?
• Kas Eesti kergejõustiku uued tipud tekivad tänu laiapõhjalisele süsteemile või üksikutele fanattidele?
• Kas Eesti kergejõustikuliidu prioriteet on tippsport või harrastussport?
• Millised lahendused aitaksid suuremal protsendil edukatest noorsportlastest jätkata tippu pürgimist ka pärast keskkooli lõpetamist?
• Audentese spordigümnaasiumis vahetati selle õppeaasta eel treenereid ja muudeti suunda. Miks palgati kolm mitmevõistluse treenerit ja kas selline mudel on põhjendatud?
• Kes on täna Eesti spordisüsteemis selgelt paremas seisus – kas noored kehalise kasvatuse õpetajad või treenerid?
• 2020. aasta säravamad tulemused Eesti kergejõustikus, alustades Kati Ojaloost, Tiidrek Nurmest ja Rasmus Mägist ning lõpetades noorte rekorditüdrukutega.
• Eesti kümnevõistluse uskumatult kõva hetketase. Kaheksa 8000 punkti meest on juba olemas, üheksaski koputab uksele.
• Millised Eesti kümnevõistlejad on võimelised alistama OM-normi 8350 punkti ja kes pretendeerib Tokyos medalile?
• Kas Hans-Christian Hausenbergist võib saada veel edukas kümnevõistleja?
• Rõõmustavad uudises seoses Magnus Kirdi ettevalmistusega olümpiaks.

Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. 

“Staadionijutud”, 22. osa: Soundcloud | Spotify | iTunes